Jesuiitide haridus baseerus eelkõige 1599. aastal välja antud jesuiitide õppeplaanile - ratio studiorumile,mille väljatöötamiseks kulus mitmeid aastaid ning mille peamised printsiibid lõi Jesuiitide Ordu rajaja Ignatius Loyola. Loodud eeskiri kehtis kõigile juhtidele, õpetajatele ja õpilastele, samuti oli see kohustuslik ka kõikidele jesuiitide koolidele. Ratio sudiorumit iseloomustab kõige enam selle täpne ja fikseeritud struktuur ning üldine praktilisus, mis sundis lahti ütlema maistest himudest ning pühenduma üksnes usule. Lisaks pani see aluse spetsiaalsetele õpetamise seadustele, meetoditele ja hoiatustele, kuna just need mainitud aspektid tagasid koolisisese kontrolli ja sõjaväesüsteemile sarnase toimimise.
Ratio studiorum on ka maailma vanim ning tänaseni kestev õppekava, mis on mitmete jesuiitlike koolide põhialus. Selliseid koole on alles üle maailma, neist Eestile lähimad asuvad Leedus (Kaunases ja Vilniuses). Samuti on jesuiitidel ka gümnaasiume ja ülikoole nii Euroopas, USA-s, Ladina-Ameerikas kui ka Aasias. Näited jesuiitide koolidest:
Universidad Alberto Hurtado (Santiagos)
Munich School of Philosophy (Münchenis)
St. Xavier’s College (Mumbais)
Jesuiidi koolid maailmas
Jesuiitide koolisüsteemi on nimetatud ka üheks oma aja parimaks kogu Euroopas ning seda samuti just valitseva süsteemsuse ja distsipliini pärast. Distsipliini tagamiseks töötas koolis selle jaoks isegi eraldi inimene. Õpetajate kompetentse töö üle valvas aga selleks ette nähtud õppeprefekt. Laiemas laastus põhines jesuiitide haridus aga kolmel alustalal:
Planeeritus
Kohanemisoskus
Hoolikalt valitud õpperaamatud
Samuti oli nende õppeplaanis ühendatud skolastika ja humanismi põhiprintsiibid, kõrgelt hinnati ka distsipliini, jumala teenimist ja kuuletumist. Lisaks nendele, tõsteti nn. õppeainete poolest esile erinevad võõrkeeled (eriti ladina keel), loodusained, head suhtlemis- ja veenmisoskused, füüsilised harjutused ja näitekunst. Näiteks on jesuiitidest alguse saanud ka draamapedagoogika.
Jesuiitide jaoks on oluline mõtestada õpitu sisu ja tähendust ning sellest lähtuvalt oli oluline roll ka õppija aktiivne kaasamine õpiprotsessi. Et seda toetada baaserus ka õppetöö peamiselt suulisel õpetusel ja omavahel rääkimisel, ent oli sellegipoolest mitmekesine ning koosnes järgnevatest osadest:
Prelexion ehk loeng
Concertatio ehk klassi ühine arutelu
Disputatsion ehk avalik dispuut
Deklamatsioon ehk ette lugemine
Jesuiitide koolides töötasid klassid harilikult kaks ja pool tundi hommikul ning kaks tundi õhtul, täiesti vabu päevi oli nädalas üks. Peale koolipäevi oli aga õpilastele ette nähtud erinevad mängud ja füüsilised harjutused, lisaks osaleti iga päev missal. Kokku oli õpilastel võimalik läbida viis klassi, mille vahel liikumine toimus astmeliselt, kuni kõik olulised teadmised on omandatud ning vastava aine eksam sooritatakse rahuldavalt.
Kooli viis astet:
Alamaste - eeldus oli algharidus, andis gümnaasiumihariduse
Noviitsiaeg - alamastme õpetamine koolis (praktiseerimine mungana ja pedagoogiline praktika)
Ülemaste - 3-aastane filosoofiastuudium tulevastele orduliikmetele
Töötamine algastme õpetajana
Kõrgem teoloogiastuudium, mis kestis 2-3 aastat
Oluline mainimine on kindlasti ka see, et tegu oli poistekooliga, kuhu oodati 10-12. aastaseid noormehi.
Kommentaarid
Postita kommentaar